Liikumine "Praht päevas"
"Ka tilluke tegu võib kanda suurt sõnumit", ütleb meie liikumise üks aktiviste kirjanik Raimo O. Kojo.Ümbruse risustamine on kujunenud Soomes ja mujalgi üldiseks kombeks.
Mõtlev inimene küsib aga endalt, kas see tõesti peab nii olema.
Kas on mõistlik kulutada hulgaliselt maksumaksja raha tervete inimeste
poolt maha visatud prahi koristamiseks samal ajal kui üha rohkem
hoitakse kokku laste, haigete ja vanurite hoolduse pealt.
"Kas me lubame seda, et loomad kas vigastavad ennast või koguni surevad inimeste risustamise ja lohakuse tõttu," küsib toimetaja Tuula-Maria Ahonen, kes rajas prahivastase liikumise 2000. aastal koos oma tütarde Iisa ja Ilonaga.
Käes hoiab Tuula-Maria kaljudelt korjatud klaasikilde, mis oleksid võinud tõsiselt vigastada perekonna tollal neljakuuse kutsika Iinese käppasid.
Tere tulemast liikumisse, mis koputab meie südametunnistusele ja südamele. Sinult ei nõua see rohkemat kui väga tillukest tegu.
Kerge on prahitekitajaid hukka mõista, aga mida see muudab? Liikumises "Praht päevas" osalejad on valinud teise tee.
- Me korjame päeva jooksul maast üles vähemalt ühe prahi ja kutsume vähemalt üht oma tuttavat tegema seda sama.
Uurimuste kohaselt on nii, et mida vähem on prahti, seda vähem seda ka
tekib. Neli aastat tagasi rajatud liikumine on sundinud mitmeid
prahitekitajaid oma kombeid muutma.
Liikumises osalejaid on kõigil mandritel. Meie kõige kaugemad liikmed on Argentiinast ja Austraaliast, kõige põhjapoolsemad Lapist.
Meie liikumine on haruldane selle poolest, et ta haarab eri vanuses
inimesi: on lapsi, noori, täiskasvanuid, pensonäre ja terveid
perekondi. Kaasa löövad ka paljud koolid üle maailma. Üks inimene jõuab
väga vähe, aga koos loome inimestele õdusama ja loomadele turvalisema
keskkonna.
Meie liikumises osalevatel ei ole vaja täita mingeid ankeete ega maksta
liikmemaksu. Piisab kui võtad päeva jooksul maast kasvõi üheainsa
prahi, viskad selle prügikasti ja haarad liikumisse kaasa vähemalt ühe
uue inimese. Sinu enda sisetunne aitab Sul kõige paremini oma
kohustusest kinni pidada.
On tähtis, et kokku korjatud prügi sorteeritaks ja suunataks korduvkasutusanumatesse juhul kui need on olemas. Kui need Sinu elurajoonis puuduvad või on neid vähe, siis võib ka eraisik neid paluda linna või valla vastatavatel ametnikel kohale toimetada.